Allan Volosatõh paneb Evecon Raju 19 võitlusõhtul kõik mängu: eesmärk oleks veel kiirem nokaut, aga see vastane on keeruline
Möödunud aasta sügisel osales Eesti üks edukaim püstivõitleja Allan Volosatõh esmakordselt oma elu esimesel professionaalsel MMA matšil ja alistas vastase puuris nokaudiga juba 23. sekundil. Nüüd ootab 11. aprillil Evecon Raju 19 võitlusõhtul ees järgmine matš, mis tõotab tulla raskem.
Foto (RAJU18): Allan Volosatõh vs Ion Chirilov
Võitlussport ei jõudnud Allan Volosatõhi ellu esimese spordina, kuigi juba väiksena tahtis ta tegeleda sellise alaga, kus oleks palju füüsilist kontakti ja saaks õppida ennast kaitsma. Enne taipoksiga alustamist tegeles ta kolm aastat ujumisega, siis karatega ning lõpuks jõudis spordiklubisse Garant oma praeguse treeneri Daniil Sapljošini juurde.
Maadles juba väiksena
“Tundsin, et karates polnud kõike seda, mida soovisin ning sõbralt õnnestus saada tema kontakt,” rääkis Volosatõh. Siiani on Sapljošin tema põhitreener ning koos teevad nad kõiki olulisi otsuseid. “Kui on vaja ettevalmistuseks näiteks kellegi käest midagi juurde õppida, aitab Daniil otsida õiged inimesed, kellega saaksin trenni teha,” selgitas ta.
Foto (erakogu): Daniil Sapljošin ja Allan Volosatõh
Oma esimese võistluse võitis ta juba 12aastaselt, toona oli tegemist maadlusega. “Kui alguses Garanti tulin, siis oli klubis üks maadlustreener, kelle käe all hakkasin maadlust harjutama. Tolle võistluse ajaks olin vist ligi pool aastat treeninud. Edasi tulid juba kikkpoksi võistlused, aga neist esimesed ei läinud eriti hästi. Ma pidin alguses mõistma, kuidas asi käib, et oskaksin erinevaid situatsioone ringis lahendada. Mida aeg edasi, seda paremini hakkas minema,” meenutas Volosatõh.
Tema esimesed välismaa võistlused toimusid Baltikumis, sellele järgnesid suuremad rahvusvahelised tiitlivõistlused. Üheks oma erilisemaks saavutuseks peab ta 2023. aasta IFMA tiitlit, kui võitis Poolas kaks matši ja tuli Euroopa meistriks.
“See oli minu jaoks suur samm edasi. Aga ka 2025. aastal võidetud ISKA mandritevaheline tšempioni tiitel tähendas mulle palju. Ühtlasi on meeles üks vanem võistlus Peterburist, kui olin umbes 13aastane. Ma võitsin seal kolm matši ja teenisin esikoha,” ütles ta.
Pika kogemusega treener Daniil Sapljošin mäletab, et kui Volosatõh tema juurde juba 11aastaselt tuli, siis jäi ta kohe silma äärmiselt tööka sportlasena.
“Mulle meeldis, et ta tuli iga kord trenni ja küsis, kas teeme täna sparringut. See oli väga tore. Allan on tõesti andekas, aga ka väga järjekindel ning heade iseloomujoontega. Tema tugevusteks on hea poks, löögid ja clinchid ehk lähivõitlus,” sõnas treener. Nad on ühist rada käinud ligi 15 aastat ning Volosatõhi sõnul on Sapljošin talle teise isa eest.
Treeneri sõnul ei tule võidud alati lihtsalt. Üks raske moment oli just eelpool mainitud 2023. aasta Euroopa meistrivõistlustel. “See oli väga keeruline võit, mille ta lõpuks sai, aga kui teed kõvasti tööd, siis tulemus on hea. Praegu on iga aastaga aina keerulisem olla tiitlivõistluste parim, sest meil on palju tugevaid riike, kust tekib konkurentsi aina juurde,” arutles Sapljošin.
Kõike korraga teha on raske
Viimase aasta jooksul on kõige raskem olnud toime tulla töö ja spordi ühildamisega. Töötamise kõrvalt tuleb treeningute jaoks aega leida, kuid see pole lihtne ning kõige selle arvelt kaotab sportlane unetunde. Kui mõni aeg tagasi andis märku pidev väsimus, mõistis Volosatõh, et see ei ole tippsportlasele kuidagi kasulik, vähendas töökoormust ja keskendus treenimisele.
“Täiskasvanuna on ikka keerulisem rutiinid omavahel klappima saada, et maksimaalselt treenida. Mäletan, kui olin pikalt viis päeva nädalas täiskohaga tööl ja samal ajal toimusid esmaspäevast laupäevani trennid. Lõpuks tundus kõik kokku liiga raske, sest olin pidevalt väsinud ja trennid ei olnud enam efektiivsed,” kirjeldas Volosatõh.
“Ma magasin keskmiselt viis tundi, sest pika tööpäeva järel olid hilisõhtul trennid ja magama läksin südaöö paiku, et siis juba enne kuute hommikul ärgata. Nüüd olen koormust vähendanud,” lisas Volosatõh.
Treeneri jaoks pole selline etapp sportlase karjääris suur üllatus. “See mulle ei meeldi, aga olen ka varem sageli näinud, et täiskasvanuks saamisel tuleb kõvasti vaeva näha, sest võitlusspordiga on Eestis raske raha teenida. Tavaliselt ongi nii, et juba 17aastased hakkavad rohkem õppima ja töötama ning trennid jäävad tahaplaanile,” rääkis Sapljošin.
MMA matš oli ammune unistus
Möödunud aasta 20. septembril Evecon Raju 18 võitlusõhtul enda proovile panemine oli olnud Volosatõhi ammune eesmärk, mis lõpuks realiseerus. Enne matši polnud ta siiski kindel, kuidas kõik õnnestub.
“MMA erineb taipoksist päris kõvasti. Minu jaoks oli alguses kõik uus, sest pidin võitlema MMA reeglite järgi ja ettevalmistus polnud Raju 18 matšiks sugugi pikk,” tõdes ta. Enne esimest matši harjutas ja lihvis ta oma lööke, aga samal ajal õppis maadlust ja kaitset.
“Eks palju sõltub ka vastasest. Üldiselt on nendega loterii, sest sa ei tea ega tunne teda tegelikult enne, kui ringis vastamisi lähete. Tutvustuses võib endast kirjutada ju kõike, aga kohapeal selgub tõde,” nentis Volosatõh.
Treener Sapljošin kinnitas, et MMA-s ühest löögist alati ei piisa. “Allani tugevus on mitmekülgsus ning ideaalis on parem lõpetada matš nokaudiga ja enne lõppaega, aga kui on vaja, tuleb pidada vastu lõpuni. Ühe löögi peale ainult loota ei saa ja tähtis on endale mitte liiga teha,” sõnas Sapljošin.
Ometi lõpetas tema õpilane elu esimese MMA profimatši juba esimese raundi 23. sekundil vastase Ion Chirilovi nokaudiga. “Kõik läks nii kiiresti, et ma ei jõudnudki midagi aru saada. Juba paari löögiga oli tulemus vormistatud. Mentaalselt ma alati valmistun raskemaks matšiks, sest see on parem, kui oled keerulisemaks olukorraks valmis,” meenutas ta.
Volosatõh teadis, et tal on head löögid ja väiksemad kindad annavad poksile palju juurde ning jõudu ei pea liiga palju kasutama. “Mul lihtsalt õnnestus löök õigesse kohta teha ja nägin, kuidas vastane tuli maha ja andis kohtunikule märku matš peatada,” lisas ta.
Kogu vastasseisu tegi väljakutsuvamaks vastase ülekaal. “Tulin ise kaalumisele väsinuna ja olin kaalu kaotanud, oli natuke nõrk enesetunne. Siis aga öeldi mulle, et vastasel on kuus kilogrammi ülekaalu, tavapärane on umbes kaks. Mul oli võimalus loobuda, aga kordagi sellist mõtet ei tekkinud. Olin juba valmistunud ja seda matši kaua oodanud,” kirjeldas Volosatõh.
Tema treener võistluste tõttu kohapeal olla ei saanud, kuid jälgis oma sportlase sooritust otse-eetri vahendusel. “Daniil kohe kirjutas mulle matši järel, et olin tubli ja ta on väga õnnelik,” ütles Volosatõh.
Talle meeldis kogu Evecon Raju 18 sündmus, sealhulgas inimeste kaasa elamine ning tema jaoks uute reeglite järgi võitlemine. Muuhulgas pälvis ta ka oma hea sooritusega Evecon Raju 18 õhtu parima esituse auhinnaraha, mis andis motivatsiooni MMA teekonda jätkata. “Muidugi raha ja auhind polnud kõige olulisemad. Minu jaoks on tähtis endast sada protsenti anda,” kinnitas ta.
Juba oktoobris sõlmis ta Evecon Raju sarjaga eksklusiivlepingu, mis tähendas, et tema järgmised kodumaised etteastet toimuvad MMA puuris. Peagi jõuab kätte 11. aprill, kus ta läheb Raju 19 võitlusõhtul Tondiraba Jäähallis vastamisi norrakaga Steffen Rossevatn (2-1). Tema on Volosatõhi hinnangul oluliselt kogenum vastane.
Vahepeal on Volosatõh oma treeningutel peamiselt MMA-le keskendunud ning harjutab pidevalt sparringut, püstivõitlust, löögitehnikat, kaitset ja maadlust. Ta osales Lätis amatööride võistlusel, et saada rohkem MMA kogemust. “Olgem ausad, ega selle 23 sekundiga ma palju kogeda ei jõudnud. Lätis saavutasin esikoha ning mul oli ühel päeval kaks matši. Esimese võitsin punktidega ja teise kägistusega,” rääkis ta.
Volosatõh on norraka matše vaadanud. “Ta on kõva vastane. Mina ja mu treener teame mõlemad, mida ma õppima pean ja kuidas valmistuma,” rääkis Volosatõh.
Kas ta loodab 23 sekundist sel korral veel kiirem olla? “Ideaalis oleks kiirem tulemus tõesti väga hea, aga ma arvan, et läheb rohkem aega. Ilmselt pean temaga maadlema ning endast kõik mängu panema, et võita,” selgitas ta.
Võitlussport mõjutab mõtteviisi
Foto (Dmitri Averjanov): Allan Volosatõh vs Onni Haapala
Võitlussport on mõlema elu palju muutnud ja mõtteviisi mõjutanud. Volosatõh toob välja, et ta on õppinud paremini ebamugavustega toime tulema. “Kui sporti tehes oled väsinud, siis teed aina edasi ja ei loobu. See ongi mulle seda õpetanud, et ära anna kunagi alla,” tõdes ta.
Sapljošini sõnul ongi vaimne pool võitlusspordis kõige olulisem. “Kõige tähtsam on mõelda, mida ringis ja puuris teed ning mõista, kuidas teha trenni õigesti. Peast hakkab kõik pihta ja mõnikord olen näinud, et Allan on vaimselt väsinud ja andnud talle aega, et võtta paus,” selgitas Sapljošin.
Kogenud treenerile on võitlussport õpetanud, et elus tuleb iga asja eest võidelda. “Selleks, et midagi saavutada, tuleb teha tööd ning midagi lihtsalt niisama kätte ei tule,” kinnitas ta.
“Mis puudutab Allanit, siis ma arvan, et tal on ees mitu head aastat tippsportlasena ning siis tulevikus võib temast saada treener, kui ta ise seda soovib. Oleme kaalunud ka oma klubi tegemist, aga eks tulevik lõpuks näitab, mis saab,” ütles Sapljošin.